Sõda imbub tagalasse, kus tegutsevad spioonid ning tungib tuleliinist ettepoole, kuhu imbuvad infot hankima oma piilurid. 1919. aasta mai. Maailma vanuselt teine amet, luuraja, on muutnud suurte sõdade kulgu. Informatsioon maksab elusid ja selle eest antakse elu. Nõukogude riik ei hoia raha kokku, toetades tagalas streike õhutavaid agente ja meie rahvaväelased suhtuvad luurel käikudesse kui ohtlikku spordialasse, mis kütab adrenaliini igava kaevikuelu vahele. Luuraja pole sõjas passiivne vaatleja, võimalusel sooritab ta diversiooniakti, niidab vaenlasi või märgistab ees ootavat tundmatut maastikku. Kuid suurimad luure-mängud mängitakse lahti aja jooksul. Nii jääb alati küsimus: kas Pihkva all üle tulnud punaarmeelased olid juhus või pikalt ettevalmistatud Eesti luuresõja mativõit?