Eesti Rahvaväes näitab meditsiiniteenistus maailmataset. Kuid üks pikk haigus, mis eestlastest sees vindub on - saksa-viha. Veebruar 1919. 27. novembril sündinud Balti pataljon suunatakse Viru rindele 1919. aasta alguses. Hoolimata tõsiasjast, et mõisnikke on nende hulgas vaid 15 protsenti, põleb eestlaste klassiviha heleda leegiga - isegi kui sakslastel on oskusi, mis sõjaväljal hädasti ära kuluvad. Ellujäämine ei sõltu ju ainult jõust ja relvadest, vaid ka meditsiinist. Sõjad on selles valdkonnas võimaldanud alati enamat, kui julgetakse rahu ajal. Isegi kui 100 aasta tagused instrumendid olid kohmakad ja opereerida tuli lageda taeva all. Saksa koolkonnale toetuvad eestlastest velskrid, arstid ja hooldajad ning jõud tagalas peavad sama tulist võitlust, kui lahinguväljal.