Me ei saa valida aega millesse sünnime. Küllap on paljudele tuttav mõte, et paremad ajad olid ammu enne meid. Aga inimesele, eriti noorele inimesele, on antud fantaasia, võime kujutleda hoopis ilusamat ja huvitavamat maailma, kui see, mis akna taga. Kujutluste järgi saab endale maailma koguni luua ja kui ükskord piir fantaasia ning tegelikkuse vahelt kaob, jääb looming alles. Midagi niisugust õpetab meile tuntud metallikunstniku Tõnu Laugu lugu. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
20. aprill 1937. aastal muutis paljude Kilingi-Nõmmel ja selle ümbruses elanud perede elu. Hulk lapsi läks sel õhtul koolimajja kinno ja keegi ei osanud arvata, et võib juhtuda see, mis juhtus...
Põltsamaa on hubane roheline väikelinn keset Eestit. Georg Kold tahtis, et see linn oleks kõige puhtam, ilusam, mugavam ja turvalisem. Ta oli jõuline linnapea ja koloriitne isiksus, kelle ellu suur ajalugu mitu korda sisse murdis. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Loo peategelaseks on August Toomingas ehk Kusta Toom - ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja ja koguni trükikoja omanik, kes tegutses vaatamata kõigile Eestis eelmisel sajandil toimunud võimuvahetustele. Kusta Toom elas erakuna metsas, aga suhtles mitmete oma aja suurvaimudega. Rahutuid seiklusi jagus talle veel pärast surmagi. Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Jaan Tõnissoni vanimal pojal Ilmaril olid kõik eeldused, et olla oma isa aadete ja tegevuse jätkaja. Paraku hukkus ta noore mehena abikaasa käe läbi. Tõnissonide peretragöödia leidis aset Eesti riigile ja rahvale saatuslikul 1939. aastal. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Sillamäe oli aastakümneid, peaaegu kogu nõukogudeaja, kinnine linn, mis tähendas, et seal on midagi tähtsat suure impeeriumi kaitsevõime tarvis. Kes ehitas Sillamäe uraanirikastustehase ja rajas kaevanduse? Kuidas valmis nn Kombinaat nr 7? Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Nõukogude ajal pidi tavaline Eesti elanik arvestama igasugu piirangutega. Näiteks keelutsooni või piiritsooni tohtis minna ainult võimude eriloaga. Mis siis, et see tsoon oli tegelikult looduskaunis mererand või mets. Toimus sündmusi, millest avalikult rääkida polnud võimalik, kuigi osalisi oli sadu. Üks selline, paraku traagiline lugu juhtus rangelt valvatud piiritsoonis, Letipea rannas 1976. aasta suvel. Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
1941. aasta suvel tahtis Punaarmee viia Eesti lennukooli lõpetanud lendurid Venemaale. Noored uljad mehed otsustasid põgeneda ja ühineda metsavendadega. Hiljem moodustus eesti poistest lennusalk oma instruktorite ja ohvitseridega. Neil kõigil oli suur soov Eestit kaitsta, mis siis, et lennukitel olid Saksa märgid. Kui 1944. aastal oli sõja saatus otsustatud, võtsid mitu hulljulget meest oma lennukitega ette riskantse põgenemisretke Rootsi. Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Sõjatehnika müük teistele riikidele pole Eesti ajaloos just tavaline. Seepärast ei üllata ka avalikkuse tähelepanu, mis saatis kahe suure sõjalaeva - Lennuki ja Wambola - vahendamist Peruule. Sellel müügitehingul olid nii majanduslikud kui ka poliitilised tagajärjed. Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg (Mura) oli vene päritolu kaunis ja haritud daam. Jäneda mõisa viimase omaniku Johan von Benckendorffi lesena oli tema käsutuses maja Kalijärve ääres, kus veetsid lapsepõlve tema poeg ja tütar. Eesti Vabariigi algusaegadel sõlmitud abielu baltisakslase Budbergiga kindlustas talle Eesti kodakondsuse, ühtlasi võimaluse takistamatult reisida nii Läänes kui tollasel Nõukogude Venemaal. Arvatakse, et peale daami enda loomupärase seiklusjanu juhtisid tema reise ka mõne riigi salateenistused. Igatahes Mura sarm ja elujõud avasid talle uksi ning südameid. Ta kuulus nii sotsialistliku realismi rajaja M. Gorki kui ka inglise ulmekirjaniku H. G. Wellsi lähiringi. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Eesti Edison - nii nimetas omaaegse Päevalehe peatoimetaja G. E. Luiga Karl Papellot, Mulgimaalt pärit leiutajat ja inseneri. Peatoimetaja hinnang oli tabav. Tegu oli väga andeka leiutajaga ja silmapaistva eestlasega. Kuid oma elu kõige olulisemad tööd tegi Papello Saksamaal, Zeissi tehases, sest seal kindlustati talle töötingimused ja turg tema leiutistele. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Poliitiku ja diplomaadi Ado Birgi lugu on diplomaatia ajaloos üsna ainulaadne. Eesti saadik kadus ühel 1926. aasta suvepäeval Moskva saatkonnast ja ilmus avalikkuse vaatevälja alles aasta hiljem. Kuhu ta kadus ja miks ning kuidas tema lootusrikkalt alanud karjäär lõppes? Selle üle on arutlenud nii poliitikud, ajakirjanikud kui ajaloolased. Täit selgust pole tänaseni. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Kui Vabadussõda oli võidetud, hakati selle ajaloolise sündmuse auks mälestusmärke püstitama. Rahvas annetas raha, et jäädvustada omakandi sõjasangarite mälestus. Püstitati lihtsaid obeliske, skulptuure ja koguni mälestusehitisi nagu soovi ja võimalust oli. Okupatsioonivõimud talitasid sammastega omal karmil viisil. Aga pöördeline kaheksakümnendate lõpp tõi sambad uuesti välja, sageli sõna otseses mõttes maa alt. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
1958. aastal Eestis puhkenud poliomüeliidi ehk lastehalvatustõve epideemia ehmatas oma ulatusega. Haigestunuid ravisid Tartus, Ülikooli närvikliinikus, prof Ernst Raudam ja tema tollased üliõpilased, nüüdseks nimekad arstiteadlased. Nõukogude Liit oli kehtestanud igasuguse Läänest pärit info leviku suhtes ranged piirangud. Teadusele, eriti meditsiinile, tehti siiski erandeid ja nii jõudis Eestini info Ameerikas valmistatud poliomüeliidi vaktsiinist ning ka vaktsiin ise. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Johan Unt oli Mulgimaalt pärit mees, kellest oleks võinud saada talupidaja või kooliõpetaja. Aga ta astus Vilno sõjakooli, osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Temast sai Eesti kaitsejõudude üks tunnustatumaid juhte - kindral. Kellegi tundmatu poolt selga tulistatud kuul sai kindralile saatuslikuks. Kes ja miks tulistas, on selgusetu juba 80 aastat. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Kogu maailmas tuntud vene kirjanik Aleksandr Solženitsõn kirjutas oma suurteose "Gulagi arhipelaag" Eesti pinnal, sest Lubjanka vanglas oli ta tutvunud eesti juristi Arnold Susiga. See on lugu usaldusest ja vaimsest vabadusest, mida inimesed üksteises ära tunnevad, olgu olud nende ümber kuitahes äärmuslikud. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur
1936. aastal lasti vette kaks ühesugust allveelaeva Lembit ja Kalev. Laevad ehitati Eesti vabariigi tellimusel Inglismaal ja neist pidid saama Eesti merepiiri kaitsjad. Seda plaani toetas tollal kogu rahvas. Allveelaevastiku Sihtkapital oli massiline ja seni ka pikaajalisim eestlaste ühisaktsioon. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Arst ja luuletaja Johannes Vares-Barbarus oli kaasaegsete mälestustes erudeeritud, seltskondlik ning empaatiline inimene. Vaadetelt vasakpoolne ja Eesti olude suhtes üsna kriitiline. Aga selline maailmamõistmine oli tollase intelligentsi seas tavaline, eriti vaikival ajastul. Ometi tegi Andrei Ždanov juunipöörde järel just Varesele ettepaneku hakata Eesti NSV valitsust juhtima. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
4. oktoobril 1980. aastal põrkasid Tallinna südalinnas, Balti jaamas kokku kaks elektrirongi. Surma sai kaheksa inimest, vigastatuid oli kümneid. Õnnetuse kohta levis palju kuulujutte. Ajakirjandus tohtis edastada vaid napi sõnumi. Valitses seisukoht, et Nõukogude riigis ei juhtu õnnetusi ja kui õnnetus siiski juhtunud oli, tuli seda varjata oma kodanike, eriti aga välismaailma eest. Asja tõsisem arutelu ametlikes ringkondades siiski toimus ja on osavõtnutel tänaseni meeles. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Tallinna kesklinnas Aia tänavas asub kena XIX sajandi lõpus ehitatud maja. Konstantin Pätsi eestvõttel tegutses seal omal ajal klubi Centum, mis ühendas Eesti eliidi hulka kuuluvaid majandus- ja poliitikategelasi. Kes seal koos käisid ja mis tähendus sel paigal omas ajas oli? Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Eesti suurim maavara, põlevkivi, on mitme inimpõlve vältel andnud olulise osa meie rahvuslikust rikkusest. Aga maa-alune töö ei ole riskivaba. Eesti kaevandustes ja eesti kaevuritega on juhtunud õnnetusi, nagu mujalgi maailma kaevandustes. Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
1934. aastal loodud Riikliku Propaganda Talituse üks ülesanne oli eestlaste rahvustunde ja rahvusliku uhkuse süvendamine. Kampaania "Eestlasele Eesti nimi" oli suurejooneline - terve viiendik eestlaskonnast sai endale uue perekonnanime. Kuidas see kõik toimus? Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Teine maailmasõda pillutas Eesti mehi nii ühele kui teisele poole rinnet. Kes oli parajasti võimul, see tegi oma mobilisatsiooni. Mälestustest paistab, nagu oleks ühel ajal mitut sõda peetud, aga Eesti mees ei võitnud neist ühtegi. Kuni 1956. aastani tegutsesid nn Eesti rahvusväeosad. Mida need endast kujutasid? Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Meie reisimist ja autosid armastava rahva jaoks on maakaart või turismiskeem iseenesestmõistetav abimees, et jõuda õiget teed pidi ühest punktist teise. Mõne elukutse puhul on kaardid ja atlased igapäevased töövahendid. Aga kaarte on koostatud ka nii, et nende järgi liikudes võib soovitud kohta kaua otsida või jõuda paika, mida kaardi järgi olemas ei olegi. Kaartide moonutamine oli veel üsna hiljuti lausa omaette amet. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Seda betoonehitust Tallinna mererannas on peetud omaaegse ehituskunsti üheks suursaavutuseks. Taanlaste projekteeritud vesilennukite kuurid on varsti 100 aastat vanad ja neil on rääkida oma lugu insenerimõtte ning ehituskunsti arengust. Aga ka suurtest murrangutest ajaloos, millega käivad kaasas mõned skandaalsed seigad. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Andekad, tegusad, ja tugeva vaimuga inimesed äratavad alati tähelepanu ning tõmbavad ligi nii sõpru kui vastaseid. Anna Tõrvand-Tellmann oli just selline ere isiksus ja särav daam. 14. juuni 1941 ei säästnud ka Tõrvandite peret - Anna suri asumisel olles 1953. aastal. Aga tema vaimsus elab edasi kunagistes Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledži õpilastes, kellest paljud on tuttavad meilegi. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Juba enne kui Teine maailmasõda Eestimaale jõudis, nõudis ta esimesed ohvrid. Need olid meremehed, kes tegid oma tavalist tööd. Läänemerel ja kaugemalgi seilanud Eesti laevu kaaperdati ja kadus ka merepõhja juba 1939. ja 1940. aastal. Hiiumaa lähedal uputati tulelaev "Hiiumadal". Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Juba päris esimestest iseseisvusaastatest peale on Tootsi seotud turbalõikamise ja briketitootmisega. Turvas on üks Eesti päris oma maavara, mis aegade vältel on andnud tööd paljudele inimestele ja sooja paljudesse kodudesse. Turbatootmisel on oma ajalugu, traditsioonid, legendid. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Oli aasta 1964. Igapäevane elu Eestis näis suhteliselt rahulik. Eesti oli hoolega valvatud Nõukogude Liidu territooriumi osa ja väliskülalised olid siin suur haruldus. Aga märtsikuus saabus Eestisse Soome Vabariigi president Urho Kaleva Kekkonen. Kas see oli naaberriigi tunnustus okupandist suurriigi poliitikale või toetus- ja sõprusavaldus okupeeritud hõimurahvale? Siinpool Soome lahte on igatahes põhjust seda sündmust kaua mäletada. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Sel 75 aasta tagusel suvehommikul toimus Männikul võimas plahvatus. Räägitakse, et see oli kuulda mitmekümne kilomeetri kaugusele. Ettearvamatu ja ohvriterohke sündmuse põhjus pole tänaseni üheselt selge. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Oru lossi ja pargi ostsid Eesti Vabariigi ärimehed presidendile suveresidentsiks. Siin tehti kõik kodumaise parima sisekujunduse, kodu- ja aiakultuuri mallide kohaselt. Et oleks väärikas riiki saabuvaid külalisi vastu võtta, presidendiperel elada ja koolilastele ekskursioone korraldada. Keegi ei teadnud siis, et kõik see ilu saab püsida vaid mõned aastad. Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Eesti kui mereriik kadus okupatsiooniaastatel maailmakaardilt. Rahvas kippus unustama ka meie kuulsate meresõitjate nimed ja teod. Ahto Valteri ja tema vendade ookeanireisid on seda väärt, et neid meenutada. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Omaaegse intellektuaali Hanno Kompuse projekti järgi ehitatud maja sobib Valgejõe oru ürgsesse maastikku. Toad, mööbel, pisiesemed ja pildid seintel räägivad igaüks oma lugu ajast ning inimestest, kes on siin elanud ja olnud: Aleksander Mohrfeldt, Helmi ja Karl Viitol, Liina Reiman, Erna Vilmer Raimund Kull, Ants Lauter ja veel paljud nende sõbrad ning mõttekaaslased. Nüüd on Pikakose koduks perekond Sundjale, kes hoiavad väärikalt eelkäijate vaimsust ja külalislahkust. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Sõjaeelse Eesti Vabariigi võimu- ja vaimuelu on lahutamatu kahest suurest Jaan Tõnissonist ning Konstantin Pätsist. Mitmeski mõttes vastandid, ajasid nad mõlemad eesti asja ja andsid riigi arengusse oma panuse. Tõnissoni mäletatakse kui kompromissitut aatemeest, kui oma põhimõtete sõnastajat ja nende ranget järgijat. Paraku jäi vaim võimule alla ja Tõnisson ilma oma Postimehest veel kuldsel eestiajal. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Raadi lennuväli oli nõukogude-aastail tartlaste jaoks kurikuulus paik. Startivate kaugpommitajate müra, keskkonnareostus ja rohkearvuline mundrikandjate kohalolek ei sobinud Tartu akadeemilise õhustikuga. Enamgi veel see tegi Tartust nn kinnise linna. Laulva revolutsiooni aastail oli lennuväebaasi ülem tşetşeen ja nõukogude kindral Džohhar Dudajev. Tartus suhtles tulevane Tşetşeenia president mitme eesti vaimuinimesega. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
1934. aasta märtsis arreteeritud Vabadussõjalaste Keskliidu liider Artur Sirk põgenes sügisel Patarei vanglast ja jõudis Soome. Aatekaaslased Soomes olid tema vastuvõtuks valmis. Eesti võimude tegevus oli Pätsu riigipöörde järel põhjanaabrite juures üsna ebapopulaarne. Artur Sirk seevastu oli isik, kelle ümber koondus hulk rahvuslikult meelestatud ja hõimuvendlust tähtsaks pidavaid võimekaid inimesi. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Petseri põlemine 1939. aastal on suurim rahuaegne tulekahju Eestis. Samal tuulisel ja päikselisel maikuul põletas tuli hulga maju ka Võõpsus. Rängad õnnetused õpetasid tollastele riigiametnikele nii mõndagi tuletõrjeteenistuse korraldamise ja linnaplaneerimise kohta. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Iseseisvuse taastamisega kaasnes mitu omandiga seotud reformi - et kodanikud saaksid enda valdusesse oma õigusjärgsed varad, et rikkus võiks jälle põlvest põlve kasvada ja elu edeneda. Maareform oli 20 aastat tagasi väga oluline, sest eestlane on oma maa nimel palju kannatama pidanud. Maa on meile tähtis. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Ajakirjanik Eduard Laaman nimetab meie oma La Passionariaks Alma Ostra-Oinast värvikat, käänulise saatusega naist. Koos abikaasa Aleksander Oinasega olid nad sõjaeelses Eestis tuntud kui haritud ja aktiivsed riigitegelased ning seltskonnainimesed. Almat ei murdnud ka Siberi-aastad. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
1941. aastal seisis miiniristleja Karl Marx Loksa sadamas, reisilaev Jossif Stalin oli aga teel Hankost Kroonlinna, enam kui 5000 inimest pardal. Läänemeri oli nii Wehrmachti kui ka Punaarmee huvide väljas. Nende laevade teekond lõppes Soome lahe põhjas... Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Kui üks linn areneb plaanipäraselt, muutub ilusamaks ja linnakodanike jõukus kasvab, võib kindel olla, et linnapea on õige mees. Sellised mehed olid August Maramaa Viljandis ja Hans Alver Haapsalus. Mõlemad olid värvikad ja populaarsed isiksused, mõlemad represseeriti nõukogude võimu poolt. Neis linnades on nende töö jäljed ka täna selgesti näha. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Lutheri mööblivabrik oli sõjaeelses Eestis väga väärikas ettevõte. Lutheri toodang oli populaarne kodumaal ja tuntud kaugemalgi, Luther oli hinnatud tööandja sadadele inimestele. Praegu vabrik enam ei toimi, kuid alles on unikaalse arhitektuuriga paekivihooned Tallinnas Pärnu maanteel. Lutheri vastupidav ja kaunis mööbel on tänaseni kasutusel paljudes eesti kodudes. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Sõjalise massiorganisatsiooni ALMAVÜ eesmärgiks oli kasvatada nõukogude patriotismi ja valmisolekut igal hetkel kodumaa kaitseks välja astuda. Eestisse jõudis see ametlikult vabatahtlik, tegelikult peaaegu kohustuslik ühing neljakümnendate aastate lõpus ja kujunes huvilistele ainsaks võimaluseks, et tegelda kulukate tehniliste spordialadega. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Saksa soomuslaev Schleswig-Holstein, Poola allveelaev Orzel ja Nõukogude aurik Metallist - neil kolmel laeval oli saatusliku 1939. aasta septembris oma osa II maailmasõja alustamises ning Eesti ja teiste Balti riikide annekteerimises. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Stagnaaeg nii iseloomustatakse praegu 1970/80 aastaid nüüdseks minevikku vajunud riigis Nõukogude Liidus. Just sellesse aega kuulub ka otsus korraldada Moskvas 1980. aasta olümpiamängud ja Tallinnas purjeregatt. Tallinnale tähendas see üritus suuri arenguvõimalusi: unikaalseid ehitisi, uusi sidetehnilisi lahendusi ja rahvusvahelisi kontakte. Linnajuhtidele ja regati korraldajatele aga üheksa aastat pidevat närvesöövat tööd ning stagnaaegsete barjääride murdmist. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Eenpalude pere elas omarajatud Hellema talus alates 1925. aastast. Kaarel ja Linda olid pärit taluperedest ning saanud hea hariduse. Kaarel Eenpalu on nimetatud oma ajastu moodsaks poliitikuks, Linda Eenpalu osales aga riigitöös, naisliikumises ja oli suure pere ema. Saatus jagas neile nii head kui kurja. Nende osa Eesti riigi esimesel perioodil oli väljapaistev. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
22-korruseline Viru hotell oli Tallinna esimene tänapäevane kõrghoone. Omas ajas märgilise ehituse loomisest rääkis 2012. aasta jaanuaris arhitekt Mart Port. 1972. aastal avatud hotell kuulus Inturistile seega majutas põhiliselt välismaalasi. Põneva interjööriga varietee ja söögikohad olid linnarahvale avatud. Viru ahvatles Ja mõndagi pahelist hõljus seal ümber ka! Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Salakuulamine, salateenistused ja salaagendid on andnud ainet paljudele põnevuslugudele. Igal riigil on oma saladused, mida teised üritavad teada saada ikka oma julgeoleku ja edu huvides. Luure- ja vastuluure teenistuse lõi ka noor Eesti Vabariik. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Eesti Vabariik sai raudtee päranduseks tsaarivõimu perioodist. Vabadussõda oli soomusrongide aeg, millele järgnes tööstuse arengu ja reisimise aeg. Raudteetammid ja -sillad said eesti maastiku osaks nagu ka pilkupüüdvad depood, veetornid ning jaamahooned. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Õnnetused käivad ikka mööda inimesi, riigikorrast sõltumata. Aastakümme 19801990 oli murranguline ka selles mõttes, et muutus suhtumine inimestesse, kes mingil põhjusel olid jäänud ilma oma füüsilisest tervisest. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Missugune oli Eesti aastakümneid tagasi? Johannes Pääsuke, vennad Parikased, Theodor Luts, vennad Märskad ja paljud nende ametivennad jäädvustasid oma kaameratega seda meie jaoks. Arutamist ja vaidlemist filmitegemise vajalikkuse ja majanduslikkuse ümber on siinmail juba aastakümneid peetud. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Ingerimaa maalilised külad olid sajandite vältel koduks paljudele soomlastele, isuritele ja vadjalastele. Oli ka eesti külasid. Aastatel 19421944 pidid umbes 60 000 inimest oma kodud maha jätma. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Admiral Johan Pitka on kahtlemata Eesti ajaloo üks värvikamaid ja tegusamaid isiksusi. Ta jõudis palju. Oli sõjamees, ärimees, meremees. Sütitav oraator. Elu lõpuni jäi ta Eesti patrioodiks. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Karl-Siegmund Litzmann ja Martin Sandberger olid kaks viimase Saksa okupatsiooni aegset võimumeest Eestis. Esimene tsiviilelu korraldava kindralkubernerina, teine julgeolekupolitsei ja SD ülemana. Võimustruktuur nn Ida-aladel oli saksapärane - keeruline ja mitmekihiline. Nagu ka suhted erinevate võimustruktuuride ja juhtide vahel. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Igasugune teisitimõtlemine tuli Nõukogude Liidus välistada. Dissidentlus oli karistatav. Ühtteist oli kuulda surmalaagritest, vaimuhaiglate eriosakondadest, psüühilisest mõjutamisest... Laiemal avalikkusel kujunes selgem pilt alles olude muutudes. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
25. oktoobril 1976. aastal juhtus midagi, millest juba samal päeval teatas ka Nõukogude infoagentuur TASS: Eestis oli maavärisemine. Kuna suur mürin kostis paigast, kus teati paiknevat mitmeid sõjalisi baase, tundus see teade paljudele skeptikutele kuidagi väheveenev. Aga tõsi ta oli emake Maa andis endast märku ka siinkandis Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Tallinna praegust ilmet ja linlaste elutingimusi on tugevasti kujundanud XX sajandi muutlik, koguni tormiline käik. Huvitav ja mitmeski mõttes õpetlik on meenutada, milline oli meie pealinn veel mõned aastakümned tagasi, mis on siit jäädavalt kadunud ning miks. Tallinna muutumist on filmiamatöörina jäädvustanud arhitekt Voldemar Tippel. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Aeg, mis kulus, et Eesti kujuneks Vene tsaaririigi provintsist tubliks iseseisvaks väikeriigiks, polnud kuigi pikk. Aga sündmusi mahtus selle aja sisse palju. Ja õnneks ka inimesi, kel oli vaimu ning jaksu mõndagi suurt asja alustada ja edendada. Raamotite pere lõi eestlastele omakeelse põllumajanduskooli ja praegugi organisatsioonina toimiva Naiskodukaitse. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Ohutusnõuded, millega iga lennureisija on kokku puutunud, tunduvad vahel ülearugi karmid. Mis parata, lendamine on riskantne liikumisviis ja ohutusnõuete rikkumine suurendab riske. Meie saates räägivad eestlastest lendurid oma kogemustest eelmise sajandi lennukikaaperdajatega, kelle selja taga polnud veel ei elektroonikat ega terrorirühmitusi. Lendurilt nõudis õhus vägivallatsejaga toimetulek raudseid närve ja otsustusvõimet. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
1939. aasta sügisel sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel nn baaside leping, mis võimaldas Eestisse tuua 25 000 nõukogude sõdurit. Idanaabri nõudmised aga kasvasid ja 1940. aasta kevadel oli Eestis juba 100 000 võõrsõdurit. Et riik saaks lepingut täita, pidid kohalikud elanikud end koomale võtma Paljud Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa pered jäid oma kodudest ja varadest ilma. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Õigusteadlane ja poliitik Jüri Uluots oli Eesti riigi sünni juures ning temast sai meie riigi olemuse mõtestaja. Ajalugu määras talle rolli olla ka selle riigi järjepidevuse säilitaja. Juba raskelt haigena tunnetas ta oma ajaloolist missiooni. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Osmussaar oma pika ja mitmekesise ajalooga on üks paljudest väikestest Läänemere saartest. Siinkandis kogunesid viikingilaevad, kui nad olid teel idakaarde. Nendelt sai saar nimeks Odensholm - peajumala Odini järgi. Aastasadu elasid saarel rootslastest kalurid ja põlluharijad. Kuni jõudis kätte 1939. aasta ja baaside leping. Põliselanikest tühjal saarel toimus miski, mida nõukogudeaegses ajaloos nimetati Osmussaare kangelaslikuks kaitsmiseks. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Laigulistes mundrites relvastatud eesti mehed meie oma sõdurid ilmusid Eesti maastikupilti paarkümmend aastat tagasi. Meenutame, et Nõukogude Liit oli selleks ajaks juba lagunenud, tema armee aga lahkus oma tugikohtadest alles 1994. aastal. Meie riigi korrakaitse- ja julgeolekustruktuurid olid alles kujunemas. Kuritegevus õilmitses. Pingete ja ohtuderohkel ajal keris Lääne-Eestis lahti sündmustik, mida tunneme kui jäägrikriisi Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Eestis on viinapõletamine andnud aegade jooksul tööd paljudele - viin on teinud rikkaid rikkamaks ja vaeseid vaesemaks iga valitsuse ajal. Aga alkoholi kahjulik, koguni laastav mõju inimese kehale ja vaimule on ammu teada. Küllap seepärast on soosingut leidnud ka karskus. Eesti karskusliikumine on tublisti üle 100 aasta vana, karsket eluviisi kui väärtust hindavad nii vaimu- kui ka võimuinimesed. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Tallinna ajaloolised kirikud oma uhkete tornidega on vaatamisväärsed. Linna pühakodades on tallel rohkesti väärtuslikke ajaloolisi reliikviaid ja kunstiteoseid, mida on loonud suured meistrid oma ande ning osavate kätega. Tule kuri jõud võib lühikese ajaga hävitada selle, mille loomiseks inimene on palju aega kulutanud. Kui tuli süttib välgust, on tegu õnnetusega. Aga tule võib süüdata ka kurja inimese käsi. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Mitmel pool Eestis jõgede ääres või turbaväljade lähistel on näha omaaegseid ilusa arhitektuuriga elektrijaamade hooneid. Elekter kuulub meie igapäevaellu kauem kui 100 aastat. Eestis kasvanud ja koolis käinud mitme mehe töö elektri uurimise ja kasutamise vallas on kirjas kooliõpikutes ning teaduse ajaloos. Viimasel ajal on elekter ja eriti selle hind igapäevaseks kõneaineks. Elektriga on probleeme, aga ilma selleta ka ei saa. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Vabadus maailmas ringi rännata või asuda elama mõnda meelepärasesse riiki on meie jaoks praegu enesestmõistetav. Aga okupeeritud Eestis, vähem kui 30 aastat tagasi, oli see kuritegu. Nõukogude seaduste järgi ei saanud keegi omatahtsi riigipiiri ületada ja kes seda siiski tegi, oli riigireetur. Aga "ärahüppajaid" oli. Vägivaldne võim surus inimestele peale ebaeetilisi valikuid. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Viimase suure sõja lõpu eel jõudis pagulastena Rootsi mitmeid Eesti Vabariigi poliitikuid ja diplomaate. Mõeldi, kuidas talitada nii, et okupeeritud kodumaa säilitaks oma riikliku järjepidevuse. Tiitlit - Peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes - on kandnud viis meest: Jüri Uluots, August Rei, Aleksander Warma, Tõnis Kint, Heinrich Mark. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Eesti eksiilvalitsus moodustati 1953. aastal Oslos. Valitsus tegutses katkematult kuni 1992. aastani, mil Eestis vabade valimiste tulemusena oli taas oma seaduslik valitsus ja president. Need aastakümned olid tulvil pinget, vastuolusid, vaidlusi. Algusaegadel ka argielu muresid. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Valitsejad on ikka tahtnud teada, kui palju inimesi nende riigis elab. Põhjusi selleks on mitmesuguseid. Eestis on inimesi loendatud enam kui saja aasta vältel ja reeglid, kuidas seda tehtud on, ei erine põhimõtteliselt praegustest. Elanikkonna suurus ja koosseis on muutuv ning oma osa on selles ka ajaloo keerdkäikudel. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Rahva mälu on tema kultuur. Nõukogude okupatsioon ei ilmutanud veel lõppemise märke, kui Eestis hakkasid noored haritlased tegelema muinsuskaitsega - eesti oma vaimse ja maise kultuuri märkide kogumise ning korrastamisega. Oluline hetk jõudis kätte 1988. aasta kevadel. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Piiritsooni külastamise luba, passirežiim, välismaale sõidu luba, sisse- ja väljakirjutus need mõisted on Eestis igapäevasest käibest kadunud. Aga meenutagem: see polnudki nii väga ammu, kui suur osa meie mererandadest ja saartest olid tavalistele eesti inimestele suletud, kui passi ettenäitamist nõuti ka üsna lihtsate asjade ajamisel ning kui selle passi üle kästi koguni uhkust tunda... Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Üks märgilise tähendusega hoone Tartus on paarisaja-aastane vana anatoomikum Toomemäel. Tulevaste arstide õpetamine ja praktika toimub praegu küll juba moodsamates hoonetes. Aga vanast anatoomikumist on alguse saanud nii mõndagi, mis on oluline ka tänase arstiteaduse jaoks. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Härjapea jõgi andis mitme sajandi vältel jõudu viljaveskitele, paberitööstusele, nahavabrikule, pakkus tallinlastele joogivett ja edendas nende elu ning jõukust. Kuni aeg sai täis. 1936. aastal suunati Härjapea jõgi maa-alusesse kollektorisse. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Nõukogude impeerium elas läbi mitu erinevat võimuperioodi. Üht neist nimetatakse Hruştşovi sulaks. Kas tegu oli poliitilise süsteemi tõelise muutumisega või lihtsalt ühe lühikese etapiga Stalini terrori ja Brežnevi stagnaaja vahel? Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Ta rajas moodsa tehnoloogiaga klaasitööstuse, mis valmistas kauni kujundusega lauanõusid ja tarbeesemeid. Tema toodangul oli müügiedu Eestis ja mujal, Araabiani välja. Lorupi klaasnõusid leidub tänaseni paljude eesti kodude puhvetikappides. Johannes Lorup ise oli kõigest 42 aastat vana, kui ta Siberi vangilaagris suri.
Rohkem kui 100 aastat on Tallinnas, Kopli tänava ääres paiknenud võimsate paekivist tootmishoonetega masinaehitustehas, mille rajas Franz Joachim Heinrich Krull. Kokku on kolm Franz Krulli nimelist meest selle tehasega seotud olnud ja samuti suur hulk häid insenere ning oskustöölisi. Tehase toodang on olnud vajalik, olgu riigivõim milline tahes. Kuid aeg teeb oma tööd... Saate autor Mati Talvik, re?issöör Indrek Kangur.
Vennad Kolla ja Karl olid Sangaste talupoisid, kes said hea koolihariduse ning kellel oli piisavalt ettevõtlikkust ja head ärivaimu. Nende KAWE sai tuntuks maiustajate seas nii Eestis kui ka mujal. Meil on põhjust neid mäletada, sest head kodumaal toodetud šokolaadi saame nautida praegugi! Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Tuletikk on iseenesest üks lihtne ja väike asi. Aga väga tarvilik. Eriti siin põhjamaades, kus inimesed elusat tuld vajavad ja hindavad. Seepärast on väikeste tikkude tootmine ja müümine suur äri, millega võib rikkaks saada, aga ka pankrotti minna. Mees, kes Eestisse tuletikkude valmistamiseks päris vabriku rajas, oli Viljandimaalt pärit Eduard Pohl. Saate autor Mati Talvik, re?issöör Indrek Kangur.
Kopli poolsaarest hakkas üle-eelmise sajandi lõpus kujunema Tallinna olulisem tööstuspiirkond. Tekstiiliettevõte ? rahvasuus Sitsi vabrikuks hüütu - oli siin esimene suurettevõte, ajakohase tootmishoone ja töötajatele mõeldud elamutega. Vabrikus toodetud kangastel oli turul edu. Paraku said juhatuse liikmed Isak Citron ja Konstantin Wachmann kuulsaks ka sõjaeelse Eesti suurima finantspettusega. Saate autor Mati Talvik, re?issöör Indrek Kangur.
Nikolai Langebrauni portselani dekoreerimise töökoja toodang oli sõjaeelses Eestis populaarne. Küllap sellepärast, et see oli mitmekesine ja midagi leidus igale maitsele - kellele naiivsevõitu ilupildikesega tass-taldrik, kellele rahvuslik ornamendiga serviis, kellele soliidne kuld- või hõbedekoor. Langebraun oli leidlik ja hea vaistuga ärimees. Saate autor Mati Talvik, re?issöör Indrek Kangur.
Aastanumber oli 1907, kui üks noor mees Paul Mullik(as) Tartus telefonide tootmise algatas. Siis ja veel palju aastakümneid hiljemgi nägi telefon sootuks teistsugune välja, kui meie praegune igapäevane sidevahend. Aga Tartu Telefonivabriku lugu tasub meenutamist. Saate tegid stsenarist Mati Talvik ja režissöör Indrek Kangur.
Puhkide perekond on küllap üks võimsamaid Eesti ettevõtluse senises ajaloos. Viis venda Puhki olid targad ärimehed ja missioonitundelised ühiskonnategelased. Vaatamata kõigile saatuselöökidele ja muutunud maailmale on Puhkide äri järjepidevus olnud katkematu. Täna tegutsetakse jälle Soome lahe mõlemal kaldal. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Efraim Lerenmann asutas Rauaniidi-nimelise ettevõtte juba 1919. aastal. Toodeti paelu, sukki-sokke, ka kleidi- ja ülikonnariiet. 1933. aastal sai valmis ilus ja ajakohane vabrikuhoone. Sukki-sokke tehti seal nõukogude ajal ja tehakse praegugi. Veel hiljaaegu ei osanud aga keegi arvata, et sellest majast saab Eesti Kunstiakadeemia uus kodu. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Ärimees Hans Vinnal hakkas Eestis autosid müüma ajal, kui oli juba selge, et autod on tulnud, ja jäävad. Omajagu glamuuri ja põnevust selle sõiduriista ümber oli, aga inimesed harjuvad uute ning mugavate asjadega kiiresti. Vinnal oli edukas ärimees, helde käega metseen ja ühiskonnategelane, eetiline inimene. Paraku hukkus ta autoõnnetuses juba 1928. aastal. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Märt Raud oli Viljandimaalt pärit, tubli sepa poeg. Ta sai hariduse Riia polütehnikumis ja töötas ehitusalal. Saatuslike ja küllap õnnelike juhuste läbi sattus ta aga uurima eesti põlevkivi ning ettevõtliku mehena asus ta juba 1918. aastal Eesti põlevkivitööstuse etteotsa. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Klaverimeister Ernst Hiisi 92 aastat kestnud elu jooksul muutus maailm tundmatuseni: sõjad algasid ja lõppesid, riigikorrad vahetusid. Oma ametile pühendunud meister aga tegutses ? läbi raskuste, iga võimalust kasutades. Tema siht oli ehitada ilusa kõlaga klavereid. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Oli aeg, kus eesti mehed, naised ja lapsed said kanda oma kodumaal toodetud kingi ning saapaid. Vabrikuid oli nii suuremaid kui ka väiksemaid - 1939. aastal loendati neid Eestis kokku 47, tuntuim Union-Estoking Tallinnas. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Tallinnas Erika tänaval on tänaseni alles hooned, kus pärast Vabadussõja lõppu tegutses Eesti oma relvatehas. See oli riigile kuuluv ettevõte. Algusaastatel oli põhiülesanne kohandada kasutamiskõlblikuks Esimese maailmasõja ja Vabadussõja järel Eestisse mahajäänud relvi. Hiljem hoolitses Arsenal Eesti Kaitseväe varustuse eest. Autor Mati Talvik, re?issöör Indrek Kangur.
Laferme, Astoria, Ahto, Regina, Siiva, Sireena - neid ja küllap veel teisigi ilusaid nimesid võime seostada omaaegse tubakatööstusega. Kahe sõja vahel toodeti Eestis rohkesti paberosse, aga ka sigarette, piibutubakat ja sigareid. Tubaka tervistkahjustavast mõjust küll kõneldi, aga tagasihoidlikult. Sigaret pika pitsi otsas oli reklaamplakatite element, suitsukraam oli minev kaup, riik sai oma aktsiisi? Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Silikaattelliste tehase peainseneriks sai 1923. aastal tuntud sportlane ja sõjamees Leopold Tõnson. Aastal 1899 ostis ärimees Martin Böckler tüki maad Tallinna külje alla Järvele. Tal oli idee hakata lubjast ja liivast ehituskive tootma. Läks veidi aega, enne kui asjast päriselt asja sai ja silikaattelliste tehas tööle hakkas. Enam kui 100 aasta jooksul on ettevõttel häid ja kehvemaid aegu olnud. Aga liiv ja lubi pole Eestimaa pealt otsa saanud ja majugi ehitatakse. Silikaatkive toodetakse siiani. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur. I maailmasõja ajal vähenes järsult nõudlus telliste järele, mistõttu ka nende tootmisega seotud inimesed pidid oma elu ümber seadma. Pärast maailmasõda alanud Vabadussõda venitas sõjaaja veelgi pikemaks. 1923 pöördusid pilgud taas ehitusmaterjalide poole ning uue tehase peainseneriks sai Leopold Tõnson, kes oli varem tuntud eelkõige sportlase ja sõjamehena. 1917. aastal oli ta osa saanud Venemaal puhkenud revolutsioonist, ta tegeles Eesti soost sõjameeste mobiliseerimisega. Vabadussõja esimestel päevadel oli ta Kaleva Maleva pealik, mis moodustati Kalevi spordiseltsi meestest. See oli üks esimesi väeüksusi, mis Narva alla rindele saadeti.
Kohvik on koht, kus on alati kohvi lõhn ja pakutakse head ning paremat. Mõni kohvik on kuulus oma interjööri, mõni oma kookide, mõni koguni külastajate poolest. Ammu on teada, et Eestis on kõrge kohvikukultuur. Aga kohvik on ka ettevõte. Üks niisugune oma peremehe järgi tuntud kohvik oli sõjaeelses Tartus. Peremeheks oli Johan Lill. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
1889. aasta suvel asutas baltisaksa päritolu Woldemar Mayer keemiatööstusettevõtte. Perekond omandas suure krundi Tallinnas Lillekülas. Selles paigas ja samades hoonetes on sajandi vältel tegutsenud mitu tarbekeemia tootjat. Sõjajärgsel perioodil kandis suurim neistFlora? nime. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
1913. aastal hakkas Tartus, Aurulaeva tänavas üks ettevõte tootma spordiriistu. Mida vanemaks XX sajand sai, seda rohkem vajati tennisereketeid, suuski ja võimlemisriistu klubidele, koolidele, kaitseväele ning spordiharrastajatele. Turgu oli, nii Eestis kui ka naabermaades. Spordiriistade vabriku ja veel mõne teisegi äri eesotsas oli omal ajal Tartus tuntud tegelane Jaan Raudsepp. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Suured, õitsemisajal sinised linapõllud on Eesti maastikust kadunud. Ometi osteti omal ajal talusid välja just linakasvatusest teenitud tuluga. Linast sai takusemat ja ka väga peent kangast. Linatöötlemine andis tööd nii maal kui ka linnas. Üks esimesi suuremaid linatööstusi rajati Pärnusse. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Eesti Tarvitajate Keskühisuses tegutsesid Vabadussõjas karastunud mehed legendaarse Johan Pitka juhtimisel. Ühistegevus tootmises ja kaubanduses edenes jõudsasti. 1932. aastal alustas ETK keemiatööstusOrto?. Igapäevases elus vajalik tarbekeemia valmistati nüüd kodumaal.Orto? kosmeetikatoodetel on oma tarbijaskond ka tänapäeval. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Enne kui Laatre kõrtsmiku pojana ilmale tulnud Oskar Kersonist sai Eesti tööstur, jõudis ta tegutseda Lätis, Turkestanis ja mitmes Venemaa linnas. Tal oli agronoomidiplom, kuid töötas apteekrina, oli ohvitser Esimeses maailmasõjas ja Eesti diplomaat Moskvas. Kunstsarve tehaste rajaja jõukusest ja ühiskondlikust positsioonist annab märku ka tema stiilne villa Nõmmel. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Oli mitu põhjust, miks pea 300 aasta eest just Räpinas paberitööstus loodi. See idülliline paik kunagisel Liivimaal sai seeläbi oluliseks nii tööstuse arengu kui ka kultuuriloo jaoks. Räpina paberivabriku ajalugu on pikk, auväärne ja kestab edasi, sest paberit ning pappi on endiselt vaja. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Sarja 100. lugu räägib ühest õige iseäralikust mehest. Karl Kadak tuli ilmale põllumehe pojana, käis koolis teadaolevalt vaid ühe talve ja oleks võinud jääda meile täiesti tundmatuks, kui mitte sünnipärane ärivaim, auahnus, töökus ning küllap ka soodsad olud poleks teinud temast omaaegse Eesti ühe tuntuma töösturi ja rikkama mehe. Lugupeetud mehe ka oma kodupaigas, kellest siiani rahva seas legende räägitakse.Kaddak 1910? ütleb kiri, mis on tellistest laotud Rakke lubjavabriku korstnasse ja püsinud seal kõigi võimuvahetuste kiuste. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Eesti majanduselus on olnud periood, kui püüti kohapeal toota kõike, mida oma rahvas vajas. Mis siseturult üle jäi, müüdi lahkesti ka naabritele. Tegutses hulk tublisid ettevõtteid ja tehti head tööd. Seepärast pole midagi imestada, et suvituslinnas Pärnus ehitati mootoreid ja koguni mitmes ettevõttes. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Kuna Eesti põhjarannikul leitud fosforiidivarud olid tähelepanuväärsed ka maailma mastaabis, asutati 1921. aastal AS Eesti Fosforiit. Fosforiidi kaevandamine ja põlluväetiseks töötlemine toimis nii enne kui ka pärast viimast maailmasõda. Selle tootmisharu jälgi on praegugi näha Tallinna lähistel Ülgasel ja Maardus. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Küllap on tublisid meremehi sirgunud igast Eesti rannakülast. Noores Eesti Wabariigis sai meresõit ja laevandus oluliseks majandusharuks. Arenes nii reisi- kui ka kaubalaevandus. Eesti reedereid ja kapteneid tunti üle ilma. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
On olnud periood, mil Eestis oli jalgrattameistreid lausa massiliselt. Suuremad ettevõtted said valmis koguni 10 000 ratast. Meie teedel ja tänavatel on see kaherattaline sõiduriist liikunud üle 100 aasta. Praegu on jalgrattal head ajad nii spordi- kui ka liiklusvahendina ja tegelikult on ka Eestil oma jalgrattatööstus. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Ilusa faktuuriga ja hästi töödeldav dolomiit on üks varasid, mis loodus Eestile on andnud. Meie oma marmoriks kutsutuna vääristab see kivi paljusid esindushooneid. Kivimurdusid on Eestis mitu, neist tuntumad asuvad Vasalemmas ja Saaremaal. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Eesti teedevõrgu vanust mõõdetakse sajanditega. Inimesed on ühest paigast teise jõudmiseks aina samu radu kasutanud. Muutunud on teede kvaliteet ja teede majandamise viisid. Eesti Vabariik oli 10 aastat vana, kui valmis maanteeseadus ja üsna sõja eel valmisid teede ning sildade suure ehituskava alusel 13 silda. Lõplikult valmis ei saa teed vist kunagi. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Järvamaa taluperes sündinud Oskar Lõvi sai magistrikraadi Sorbonne´i ülikoolis Marie Curie juhendamisel. Ta töötas Pariisis Renault tehases, seejärel tegeles noores Eesti Vabariigis lihatööstuse arendamise ja piimaekspordiga Venemaale. Ta jõudis veel nii mõndagi, enne kuikoos abikaasa ja kolme lapsega sõjapõgenikuna algulRootsi, hiljem Ameerika mandrile rändas. Küpses eas sai Oskar Lõvist romaanikirjanik. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Selle loo peategelased - Oskar Kilgas, perekond Besprozvannõid ja August Abram-Aarma - rajasid ettevõtted, mis hakkasid Eesti elanikele tootma mugavaid, nägusaid ning väga vajalikke rõivaid. Masinad osteti sisse, äri- ja ametioskused omandati töö käigus. Töösturitel oli noores riigis väärikas ühiskondlik positsioon. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Sõjaeelse Tartu kesklinnas asus suur kaubahoov ja seal omakorda Mart Jänese riideäri. Jänes oli väljapaistev ärimees ning aktiivne kultuuri- ja seltsielu toetaja. Jänese kalender oli populaarne lugemisvara paljudes peredes. Pojad Karl ja Aleksander jätkasid isa elutööd, kuni maailm muutus. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Plekist saab teha konservikarpe, ämbreid, igasuguseid suuremaid ja väiksemaid asju, mida vajatakse nii kodudes kui ka tööstuses. Nende tootmine algas Eestis juba 1891. aastal. Tallinnas Kalamajas olid mitmel aastakümnel tootmishooned ettevõttel, millel on ilus nimi - Norma. Plekist kuivainekarbid köögiriiulitele, värvierksaid asju mängunurkadesse, peagi ka turvarihmad autodesse. Tänaseks on Normast välja kasvanud kaks edukat ettevõtet. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
1940. aastal natsionaliseeris nõukogude võim Eestis tol ajal tegutsenud 71 kirjastust. Suurem osa neist olid väikesed ja paljud tänaseks unustusse vajunud. Aga mõnda mäletatakse. Üks neist on Kirjastusühisus Loodus, kelle aukartustäratavalt pikk ja mitmekesine väljaannete rida rikastas oluliselt eestlaste kultuurilist maailmapilti. Looduse eesotsas oli algusest lõpuni Hans Männik - laia silmaringi ja silmapaistva ärilise andega isiksus.
Theodor Pool oli Eesti riigi esimese maareformi eestvedaja, haritud ja autoriteetne poliitik. Hingelt aga talupidaja, karjakasvataja ja tõuaretaja. Ta oli tuttav eesrindlike põllumajandusriikide kogemustega ja pidas oma kohuseks neid ka eesti talupidajatele tutvustada. Isalt päritud Piistaoja talu oli Theodor Pooli ajal koht, kus vaatamas ja õppimas käidi.
1940. aastal natsionaliseeris nõukogude võim Eestis tol ajal tegutsenud 71 kirjastust. Suurem osa neist olid väikesed ja paljud tänaseks unustusse vajunud. Aga mõnda mäletatakse. Üks neist on Kirjastusühisus Loodus, kelle aukartustäratavalt pikk ja mitmekesine väljaannete rida rikastas oluliselt eestlaste kultuurilist maailmapilti. "Looduse" eesotsas oli algusest lõpuni Hans Männik - laia silmaringi ja silmapaistva ärilise andega isiksus. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Tartus on tööstuslikul viisil õlut pruulitud juba üle 200 aasta. Õlle valmistamine ja müük on ammuste traditsioonidega tulus äri. Tartu õlletööstuses on kätt proovinud mitmed võõramaist päritolu meistrid. Sestap on Tähtveres asuva vabriku nimigi võõrapärane ? A. Le Coq. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Rotermannid olid baltisaksa päritolu ettevõtjad, kes sügaval tsaariajal rajasid Tallinnasse, sadama ja raudtee lähistele oma ärikeskuse. Rotermannidel olid kaubalaod, leivatööstus, metallitöökojad ja koguni ka autoäri. Tänaseks on Tallinna tööstusettevõtted mujale kolinud, kuid omaaegsed võimsad paekivihooned on andnud inspiratsiooni kaasaegsele arhitektuurile. Rotermannide nimi on jäädvustatud Tallinna moodsas elu- ja ärikvartalis.
Roman Tavasti töökojas valmis suur osa omaaegseid Eesti Vabariigi teenetemärke, koolimärke, spordiauhindu ning palju muid väärikaid ja kauni emailiga kaetud esemeid. Roman Tavast oli 25 aastat vana, Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast osavõtnud mees, kui ta oma töökoja asutas. Ettevõte arenes jõudsasti. Mees ise ei elanud aga oma esimese juubelinigi – ta lasti maha Sosva vangilaagris 1942. aastal. Kui ajalugu pöördus, taastas Raul-Roman Tavast oma isa ettevõtte. Märgitootmise traditsioon Tallinnas jätkub.
Iseseisvuspäeval loetakse Pärnus igal aastal ette "Manifest Eestimaa rahvastele?, et meenutada, kuidas meie riik sündis. Manifesti tekst on ühtaegu poliitiliselt tark ja ometi emotsionaalne. Selle teksti sõnastas Juhan Kukk - Eesti riigi algusaegade väljapaistev isiksus, Eesti rahanduse ja panganduse looja, Riigikogu esimees, ühel perioodil ka riigivanem. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
William Tomingas on üks neid, kellele oli antud võimalus olla Eesti riigi loomise juures ja jälgida oma kodumaa arengut kuni viimase suure sõjani. Tal oli oma osa Tartu rahuläbirääkimistel ja tal oli oma kindel seisukoht Pätsi vaikiva ajastu suhtes. Mälestused pani ta kirja aastakümneid hiljem, juba võõrsil elades. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Ta oli mees, kes tegi kaasa kogu Eesti esimese iseseisvusaja – sünni ja huku. Ta oli osaline mitme riigi jaoks olulise sündmuse juures. Ta oli tuttav paljude oma aja väljapaistvate poliitikute ja loomeinimestega. Tema terasest tähelepanuvõimest ja analüüsioskusest saame osa meiegi, kui loeme tema ajalooraamatuid või vaimukat publitsistikat. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Mihkel Martna oli Eesti riigi esimestel kümnenditel üks tuntumaid poliitikuid. Pärast 1905. aasta revolutsiooni elas ta poliitilise pagulasena 12 aastat Euroopas, põhiliselt Saksamaal ja ?veitsis. Ta tutvus tollal uue ja moodsa saksa sotsiaaldemokraatia ja selle esindajatega. Kodumaale naastes oli tegus ja mõjukas oma ideede propageerija. Tal oli autoriteeti nii oma erakonnas kui ka poliitiliste vastaste hulgas. Saate autor Mati Talvik, rezissöör Indrek Kangur.
Konstantin Konik oli koos Konstantin Pätsi ja Jüri Vilmsiga üks Eesti riigi loomisel tähtsa Päästekomitee liige. See tegi temast Eesti ajaloo suurmehe. Konik tegutses poliitiku, õpetlase ja arstina kuni viimaste elupäevadeni. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Kui Eesti sai riigiks, oli Jüri Jaakson juba küpses meheeas. Ta oli Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud, saanud tunnustust advokaadina. Tegutses ka poliitikuna, oli minister ja jõudis riigivanema toolini. Jüri Jaaksoni silme all ja osalusel möödusid Eesti iseseisvuse esimesed kaks aastakümmet. Neist 14 keerulist aastat juhtis ta Eesti Panka. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Andres Larka sündis Viljandimaal, möldri pojana, õppis tsaariaegses sõjaväeakadeemias ja sai sealt hea staabiohvitseri väljaõppe. Kindral Larka oli Eesti Vabariigi esimene sõjaminister. Hiljem andis tema isik kaalu vabadussõjalaste liikumisele. Ta oli ka populaarne riigipeakandidaat. Paraku jääbki teadmata, milliseks oleks kujunenud Eesti saatus, kui 12. märtsil 1934. aastal poleks vabadussõjalaste organisatsioon keelustatud. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
XIX sajandi viimasel veerandil sündinud maapoisil Otto Strandmanil oli visadust, ettevõtlikkust ja looduse poolt antud lahtine mõistus. Ta sai juristihariduse Tartu ja Peterburi ülikoolides, tegutses juristi, poliitiku ning diplomaadina kuni 1941. aastani. Strandman jõudis oma riigi heaks palju teha. Ta nägi ära ka selle riigi kokkuvarisemise. Otto Strandman otsustas jääda puhkama kodumaa mulda. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur
Ants Piip oli väljapaistev õigusteadlane, kes esindas Eesti Vabariiki nii Tartu rahu kui ka baaside lepingu sõlmimisel Moskvas. Ta olivälisminister viie valitsuse koosseisus. Tänaseni on ta tunnustatud kui Tartu Ülikooli professor ja paljude õigusteaduslike õpikute autor. Saate tegid Mati Talvikja Indrek Kangur.
Läänemaal sündinud vallavanema pojast sai võimekas advokaat, Eesti advokatuuri ja prokuratuuri rajaja, mitmekordne riigivanem. Kaasaegsed mäletavad teda impulsiivse ja jõulise isiksusena. Jaan Teemanti elukäik oli sündmusrohke ja dramaatiline. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Helme valla taluperest pärit Jaan Soots omandas sõjaväelise hariduse Tsaari-Venemaal. Temast sai aga I Eesti Diviisi looja ja kindral, kellel oli suuri teeneid nii Vabadussõjas, Tartu rahuläbirääkimistel kui ka rahuaegse Eesti sõjaväe ülesehitamisel. Viis aastat oli kindral Soots ka Tallinna linnapea.
Kui Jaan Lattik Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetas, oli aastanumber alles 1908. Temast sai Viljandi Pauluse koguduse õpetaja, kooliõpetaja ja peagi ka kirjanik. Noores Eesti riigis oli ta ka riigikogu liige, haridusminister, välisminister ja diplomaat. Vaimuinimesena oskas ta maailma mõtestada ja oma mõtteid säravalt esitada nii kõnes kui ka kirjas, nii kantslist kui ka riigikogu kõnepuldist.
Kindralleitnant Nikolai Reek oli kaasaegsete mälestuste järgi ambitsioonikas ja auahne mees. Tema veidrustest räägiti naljakaid lugusid. Kindralleitnandil oli aga vaieldamatuid teeneid nii Vabadussõjas kui ka Eesti rahuaegse kaitseväe ülesehitamisel. Temast on järele jäänud hulk sõjateaduslikke kirjatöid.
Kindralmajor Juhan Tõrvandi elutee oli võitlusterohke ja dramaatiline. Tsaariarmee ohvitserina osales ta I maailmasõjas, hiljem Vene kodusõjas kindral Kornilovi ja Denikini vägedes. Koju Eestisse jõudis ta alles 1920. aastal. Ta oli hinnatud ohvitser, tõusis Kaitsevägede Staabi ülemaks, kuid pidi kogema ka ebaõiglust ja lausa ülekohut.
Karl Selter oli sõjaeelse Eesti valitsustegelaste seas üks nooremaid. Ta oli 35-aastane, kui Konstantin Päts ta majandusministriks kutsus. 1938. aastal sai temast aga välisminister ja raskete läbirääkimiste pidaja Molotovi ja Staliniga. Seejärel määrati ta Eesti esindajaks Rahvasteliidu juurde Genfi.
Kirjanik, poliitik, maailmarändur – seda kõike ja enamgi veel jõudis Karl Ast-Rumor oma 85 eluaasta jooksul olla. Vaadetelt sotsiaaldemokraat, iseloomult püsimatu ja tegus. Ta jättis meile lugeda mitmes žanris ilukirjandust, reisikirju ja publitsistlikke kirjutisi Eesti riigi algusaegade poliitilisest elust.
Friedrich Karl Akel jõudis oma eluajal palju korda saata - ta oli noore Eesti Vabariigi väljapaistev diplomaat, minister ja riigivanem. Akel oli esimene eestlane Rahvusvahelises Olümpiakomitees, ta oli ka kirikutegelane, „Estonia” teatrimaja ehituse suurtoetaja, paljude seltside liige, nelja lapse isa. Truuks jäi ta aga oma elukutsele - dr Akel oli silmaarst.
Aleksander Hellat on mees Eesti riigi loojate põlvkonnast – tegus, mitmekülgne ja värvikas. Peterburi ülikooli õigusteaduskonna lõpetamise järel töötas ta vandeadvokaadina, korrakaitse juhina, oli siseminister, välisminister ja Eesti saadik mitmes riigis. Elu lõpuaastatel tegutses kohtunikuna, kuni Nõukogude võim ta arreteeris.
Kindral Ernst Põdder oli Vilno sõjakooli kasvandik. Ta võitles Vene tsaariarmee ohvitserina nii Vene-Jaapani sõjas kui ka Esimeses maailmasõjas. Tagasi kodumaale, Eestisse, jõudis ta just õigeks ajaks, et oma sõjamehetarkusega osaleda riigi loomise keerulistes sündmustes. Landesveeri sõja väejuhina, Kaitseliidu alusepanijana ja otsustava tegutsemisega detsembrimässu ajal on ta jäänud ajalukku legendaarse ning koloriitse kujuna.
Kaarel Robert Pusta oli Eesti diplomaatia algusaegade suurkuju. Tema enda määratluse järgi algas teekond laia maailma Kehra metsast. Pusta oli Eesti saadik Pariisis, Varssavis, Stockholmis. Saatuse ja Eesti Wabariigi tahtel veetis ta pool aastat ka Vanas Patareis.
Kindralmajor Johannes Orasmaa (kuni 1935. aastani Roska) oli Eesti Kaitseliidu ülem aastatel 1925–1940. Võidukale Vabadussõjale järgnenud rahuajal vähenes Kaitseliidu tähtsus. 1. dets 1924. aasta mäss oli aga sündmus, mille järel relvastatud rahvaorganisatsioon uue tähenduse sai. Kindral Orasmaa juhtimisel kujunes see tugevaks kaitseüksuseks, kus pideva sõjalise väljaõppe kõrval tegeldi spordi, heategevuse ja noorsookasvatusega.
Karl Soonpää jõudis oma 49 eluaasta jooksul pidada mitut tähtsat riigiametit, sellest 11 aastat oli ta riigikontrolör. Temast jäi maha üksikasjalik päevik Eestile traagilisest ajast - septembrist 1939 kuni juuni 1940.
Kas Oskar Kallas oli rohkem rahvaluuleteadlane või diplomaat? Või mõlemat, aga erinevatel eluperioodidel? Ta oli üks Eesti Rahva Muuseumi, eestikeelse gümnaasiumihariduse ja Eesti diplomaatia alusepanijaid.
Viinistult pärit Aleksander Warma unistas meremehe elust - meresõitjaks ta sai, aga ei jäänud. Suur ajalugu murdis tema ellu sisse rohkem kui ühel korral. Aleksander Warma jõudis olla mitmes riigiametis - kuni juunipöördeni Eesti saadik Helsingis, elu lõpuaastatel aga eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes.
Kolonel Herbert Grabbi oli hea sõjaväelise haridusega esinduslik ohvitser. Ta võitles Vabadussõjas, õppis Prantsusmaal kõrgemas sõjakoolis, koolitas Eesti ohvitsere Tondi sõjakoolis ja oli mõnda aega ka selle kooli ülem. 1934. aastal sai temast Konstantin Pätsi käsundusohvitser. Grabbi elu lõppes Norilskis 1942. aastal.
Kui August Torma sai aastal 1934 Eesti saadikuks Inglismaal, ei teadnud veel keegi, kui ainulaadseks tema missioon kujuneb. Ta on ainus Eesti saadik, kes säilitas oma saadikutiitli ja saatkonnahoone Londonis aastakümneteks pärast Teist maailmasõda ning võimupööret Eestis.
1939. aastal sai Johannes Kaivist Eesti Vabariigi peakonsul New Yorgis. Enne oli see juristidiplomiga mees olnud ametnik mitmes ministeeriumis ja mõned aastad ka Eesti aukonsul Austraalias. Maailmasõda ja võimupööre Eestis jätsid Kaivi Eesti Vabariigi seaduslikuks esindajaks USA-sse kuni tema surmani 1965.
Eesti sõjaväelane, poliitik ja diplomaat Heinrich Laretei pani oma mälestuste raamatu pealkirjaks „Saatuse mängukanniks”. Saatusel oli mõndagi varuks, aga Lareteis oli piisavalt jõudu, et temaga toime tulla. Saatkonnast ilma jäetud diplomaadina oskas ta paljude kaaspagulaste jaoks olla vaimne ja pisut ka aineline tugi.
Mihkel Pung – advokaat, pangandustegelane ja poliitik – oli omal ajal üks Eesti rikkamaid mehi. Ta pidas elu jooksul ka mitmeid tähtsaid riigiameteid – kuulus nii-öelda eliidi hulka. Ta oli osaline paljudes olulistes protsessides ja tähtsate asjade otsustamise juures.
Julius Seljamaa elas, õppis ja töötas Peterburis murrangulistel aastatel – 1914-1918. Ta nägi Venemaa poliitilist muutumist ja mõistis, et Eesti jaoks on parim tee riiklik iseseisvus. Seljamaast sai Eesti Vabariigi tunnustatud diplomaat ja välisminister. Raske haigus viis ta elavate hulgast 1936. aastal.
Arstiteadlase Henrik Koppeli eluaastad 1863-1944 ulatuvad eesti rahvusliku ärkamise ajast kuni nõukogude okupatsioonini. Ta oli kodulinnas Tartus üks kõige tuntum ja austatum kodanik. Ta oli seotud paljude oma aja kultuuri ja ühiskondlike liikumistega. Nii saigi temast Eesti Vabariigi ajal Tartu ülikooli esimene ametlik rektor.
Folklorist, usundiloolane, keeleteadlane, rahvuslane, suur liivlaste sõber, akadeemik. Oskar Loorits jõudis oma elu jooksul palju korda saata. Ta oli andekas uurija, hea sulega kirjutaja, süstematiseerija, organiseerija. Aga tema käitumine oli ettearvamatu ja iseloom keeruline. Oskar Looritsa pärand eesti kultuurilukku on rikkalik ega ole aastatega tuhmunud.
Akadeemik, eesti põlevkivikeemia üks rajajaid, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Paul Kogerman jõudis oma ligi 60 eluaasta ajal olla ka haridusminister, õpikute autor, mitme teadusseltsi aktiivne liige. Ta sai tunda nii edu ja tunnustust kui ka laimu ning ebaõiglast tagakiusamist.
Neurokirurg, akadeemik, rahvusvaheliselt tuntud teadlane. Ludvig Puusepp oli juba 45 aastat vana ja tunnustust leidnud meedik kui ta otsustas Nõukogude Venemaalt Eestisse opteeruda. Tartu Ülikoolis võeti ta hästi vastu. Tema panust neuroloogia ja neurokirurgia arengusse tunnustatakse tänapäevani.
Teodor Lippmaa õppis ja sai oma teaduskraadid eestikeelses Tartu Ülikoolis. Ta oli Eesti botaanik, uuris Eesti taimkatet, aga taimed ei tunnista riigipiire. Nii viisid ka Lippmaa uurimisretked teda mitmele poole maailma ja nii levisid ka tema tööd maailmas, hoolimata sellest, et mõnigi sai kirja eesti keeles. Tema viljaka tegevuse aastad olid seotud Tartu Laia tänavaga, kus tollal oli ülikooli botaanikaaed, botaanikainstituut ja kuhu sai tööruumid ka Eesti Teaduste Akadeemia.
Edgar Kant asus 1919.aastal Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas geograafiat õppima. Ta oli Soomest kutsutud geograafiaprofessori Granö õpilane. Asustuse ja inimtegevuse uurimine oli tollal uus ja moodne uurimissuund. Kanti magistritöö tegi Tartust ühe mitmekülgselt uuritud linna juba 1927. aastal. Saksa okupatsiooniajal määrati Edgar Kant Tartu Ülikooli rektoriks. Ülikooli töö sõja-aastail ei katkenud, professor Kant ise aga siirdus 1944. aastal pagulasena Rootsi. Elu lõpul töötas ta geograafiaprofessorina Lundi ülikoolis.
Jalutuskepi, piibu ja musta baretiga professor Heinrich Riikoja on paljudel tartlastel tänini meeles. Ta oli zooloog, eesti hüdrobioloogia rajaja, paljude loodusteadlaste õpetaja ja erialase terminoloogia looja. 53 päeva oma elust oli ta olnud ka Tartu Ülikooli rektor.
Professor Voldemar Vaga on eesti kunstiteaduse ja kunstiajaloo tundmise sünonüüm. Ta õpetas värvide ja vormide maailma nii Tartu ülikoolis kui ka Pallases ning on paljude raamatute autor. Tema eluaastad olid 1899 -1999. Ta tegi kaasa ja elas läbi Eesti ajaloo järsud muutused. Tema õpilased ja õpilaste õpilased on enamik eesti kunstiteadlasi ning kunstnikke.
